Eeltöö väljaarvamiseks
Väljaarvamise üks ajamahukam tegevus on eeltöö. Ettevalmistavad tegevused (kogude seisundi seire, sisuline analüüs, museaalide kategooriatesse jagamine, inventuuri teostamine, kommunikatsioon) võivad alata juba paar aastat enne väljaarvamist. Konkreetsed dokumendid (inventuuriakt, museaalide seisundi hinnang ja nimekiri, sõltumatu eksperdi arvamus) peavad olema valmis enne kui väljaarvamisprotsess ametlikuks muuta.
Väljaarvamise eeltööde hulka kuulub ka selle tegevuse selgitamine nii muuseumi sees kui avalikkusele.
Kõigepealt tuleb kommunikeerida muuseumisiseselt, et kõik töötajad saaks väljaarvamise põhjustest üheselt aru ja oskaks vajadusel seda kommenteerida.
Võimalikest probleemsetest väljaarvamistest tuleks kogukonda või mõnd konkreetset huvigruppi läbimõeldult ja aegsasti teavitada. Peab arvestama, et see, mis muuseumtöötaja jaoks on arusaadav, võib nõuda muuseumivälisele isikule pikemat selgitust.
- Miks konkreetsed museaalid välja arvatakse? Miks osa museaale antakse üle teisele muuseumile? Kas muuseumis on nii halvad säilitustingimused, et museaalid hävivad?
Isikuks, kes väljaarvamist kommunikeerib, võiks olla keegi, kellel on mõju kogukonnale või huvigrupile.
Avalikkuse õigeaegne ja läbimõeldud teavitamine hoiab ära avaldused, mis otseselt või kaudselt kahjustavad muuseumi mainet ja mõjutavad võimalike annetajate otsuseid tulevikus.
Võimalikud ohud, probleemid, küsimused
- Muuseum teeb oma kogule sisulise analüüsi ja otsustab osa museaale välja arvata ning anda üle teisele mäluasutusele, kus on selleteemaline materjal. Muuseumi tegevus on küll igati põhjendatud, kuid otsust ei ole kogukonnale lahti seletatud. Seetõttu on avalikkus häiritud ja muuseumi maine on saanud kahjustada. Õigeaegne ja läbimõeldud kommunikeerimine oleks aidanud seda vältida.
Tehtavad toimingud
Kogust peab välja arvama museaalid, mis on hävinud või mis tagastatakse õigusjärgsele omanikule.
Kogust võib välja arvata museaalid:
- mis ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;
- kui kogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum;
- museaal ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et see ei ole säilinud;
- museaal on kahjustatud ja seda ei ole võimalik või otstarbekas taastada
Eri põhjustel väljaarvamised nõuavad erinevat eeltööd.
Inventuur ja museaalide seisundi hindamine on eeltööd väljaarvamiseks kadumise või hävimise korral.
Väljaarvatavale museaalile tuleb analüüsi põhjal koostada seisundi hinnangu dokument.
Seisundi hinnangu alus võib olla nii inventuur kui kogude regulaarne kontroll ja kahjustuste monitooring.
Selleks, et lõplikult kinnitada kadumist või hävimist, on eelnevalt vaja kontrollida museaalide viimast liikumist vastava dokumentatsiooni alusel. Kui viimane liikumine on toimunud muuseumist välja, siis on vajalik esitada kirjalik järelpärimine asutusse, kuhu museaal laenutati. Saadud kirjalik vastus aitab formuleerida väljaarvamise põhjendust.
Väljaarvatavatest esemetest koostatakse nimekiri (nt MuIS-is väljaarvamise akt), kus on märgitud museaali tulmekood, nimetus ja väljaarvamise põhjus. Soovitav on nimekiri koostada alakogude kaupa, kus omakorda on otstarbekas grupeerida ühise väljaarvamise põhjusega museaalid.
Kogu sisuline analüüs on aluseks kogu arendamisele, museaalide prioriseerimisele ning ühtlasi toetab ja annab sisendi muuseumikogusse sisuliselt mitte sobivate museaalide väljaarvamiseks
Kogu sisulist analüüsi on võimalik koostada tulemuslikult, kui eelnevalt on tehtud järgmised eeltööd:
- Museaalide nõuetekohane kirjeldamine, andmete parandamine ja ühtlustamine kasutatavates andmebaasides (sh kirjete sisuline kontroll ja võrdlemine kogude alusdokumentatsiooniga). Eesmärgiks on, et andmed oleks edaspidi kasutatavad ja töödeldavad tabelsüsteemis, nt Excelis.
- Kogu inventuuri teostamine (museaalide olemasolu kontroll).
- Kogu koondtabeli koostamine Excelis (MuISi erinevaid päringuvõimalusi kasutades). Tööd hõlbustab, kui tabel koostada esemegruppide või kasutusala järgi ning luua juurde lisaveerud, et üldistada ja koondada eseme tüüpe (kasutada olemuse märksõnu).
Kogu sisuline analüüs toimub koondtabelisse kogutud andmete põhjal vastavalt püstitatud lähteülesandele. Selleks, et teha statistilisi päringuid kogu kohta, on analüüsi läbiviijal soovitav tunda andmetöötlemise aluseid.
Oma kogu analüüsi järel võiks tutvuda samalaadsete kogudega teistes mäluasutustes. See annab täiendavat taustinfot ning lisateadmist oma muuseumikogu sisu ja väärtuse kohta. Teiste mäluasutuste kohta tehtud analüüs kantakse eraldi tabelisse. Lõpuks toimub tabelites olevate andmete võrdlemine ja kokkuvõtte tegemine.
- Sisuliste väljaarvamiste (s.t mitte kadunud või hävinud asjad) läbiviimiseks on soovitatav moodustada muuseumis komisjon, kuhu kuulub vähemalt kolm inimest.
- Ulatuslike väljaarvamiste puhul on oluline läbi mõelda eetilised põhimõtted, kaaluda nii poolt- kui vastuargumente. Valiku tegemisel on soovitatav jagada museaalid kategooriatesse. Kategooriatesse jaotamisel kasutatud kriteeriumid võivad olla erinevates muuseumides erinevad, lähtudes muuseumi teemavaldkonnast. [Vt Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel (2012)]
Tagastamine õigusjärgsele omanikule
Museaalide tagastamine õigusjärgsele omanikule toimub muuseumijuhi korralduse alusel. Kui muuseumisse saabub õigusjärgse omaniku või tema pärija avaldus museaalide tagasisaamiseks, on soovitav teavitada sellest ka muuseumi haldajat. Muuseum peab olema kindlalt veendunud, et taotlus museaalide tagastamiseks on põhjendatud ja taotlejal on õigus oma asju tagasi saada. Kui asjad on antud muuseumile üle, müüdud või kingitud, ei ole taotlejal seaduslikku alust varade tagasisaamiseks. Kui taotleja on õigusjärgse omaniku pärija, peaks muuseum tegema ise uurimistööd, et välja selgitada, kas pärijal on õigus museaal tagasi saada, eriti kui tegemist on kultuuriväärtusliku teosega, mida pärijale tagastades on oht, et see viiakse riigist välja või muutub see muud moodi avalikkusele mitte kättesaadavaks.
Näited praktikast
Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.
Kommentaarid
Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!
Seotud tööprotsessid
Viited ja lingid