Digiteerimiskava koostamine


Digiteerimiskava on dokument, mille alusel on korraldatud muuseaalide digiteerimine. Digiteerimiskava  võib olla iseseisev dokument või muuseumikogu korralduse dokumendi osa.

Digiteerimiskava  määratleb digiteerimise eesmärgid, anaüüsib digteerimise võimalusi (aeg, inimesed, tehnilised vahendid, raha). Digiteerimiskavas  peab sisalduma ka digitööde ajakava.

Hästi koostatud digiteerimiskava  võtab kokku muuseumi digitööde vajadused ja võimalused ning on aluseks parima võimaliku tulemuse saavutamiseks.



Tehtavad toimingud

Museaalide digiteerimise eesmärk:

  • avalikkuse jaoks virtuaalne ligipääs museaalidele;
  • museaali säilivuse tagamine, digikujutise olemasolu võimaldab vähendada museaali füüsilist kasutamist;
  • digikujutise olemasolu võimaldab võrrelda museaali seisukorra muutumist ajas;
  • museaalis oleva informatsiooni tagamine digitaalses vormis;
  • hävimisohus olevate museaalide digiteerimine võimaldab museaali dokumenteerida ja vajadusel sellest koopia valmistada;
  • museaalist tehtud kujutise kasutamine (uurimistöö, eksponeerimine, publitseerimine, haridustegevus jne);
  • tuvastuspildi lisamine andmebaasi.

Museaali arvele võtmisel lisatakse üldjuhul digikujutis andmebaasi (MuIS) ühe aasta jooksul. Digiteerimiskavas võiks sätestada, kas museaalist tehakse kõrgekvaliteediline kujutis (säilituskoopia) või ainult vaatefail / tuvastuspilt. Planeerides 3D kujutise tegemist mõtle kriitiliselt läbi selle kujutise kasutamise eesmärk.

Analüüsitakse olemasolevat olukorda:

  • milline osa kogudest ja millise kvaliteediga on juba digiteeritud;
  • millised on valiku printsiibid: säilivusrisk, kasutusintensiivsus, eksponeerimisvajadus, uurimis- ja teadustöö ja soov populariseerida, unikaalsus ja kõrge kultuuriväärtus.

Digiteerimiskavas määratletakse, milline peab olema museaalide seisund enne digiteerimist – kas digitakse ainult konserveeritud ja heas seisukorras museaale või digitakse museaale ka juhul, kui ei ole konserveerimisvõimekust.

Digiteerimiskavas võiks olla selgelt sõnastatud need museaalide kategooriad või alakogud, mida ei digiteerita. Kuigi muuseumidelt nõutakse kõikide museaalide digiteerimist, siis mõnedel juhtudel võib olla põhjendatud otsus mitte digiteerida – näiteks trükised, mis on raamatukogudes juba digitud või kaardid, mille digikujutise leiab Rahvusarhiivi andmebaasist.

Kaardistatakse, milline on muuseumi digitööde korraldamise võimekus:

  • kas muuseumis on vajaliku kompetentsiga inimesi või on neid vajalik ja võimalik tööle võtta;
  • milline on olemasolev tehniline võimekus – seadmed ja ruumid ja kas neid on vajalik ning võimalik juurde soetada;
  • kas digitöid tehakse muuseumis oma tööjõu ja vahenditega või tellitakse väljaspoolt (Kanut, Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, eraettevõtted, professionaalsed fotograafid);
  • kas osaletakse Kultuuriministeeriumi poolt ellu kutsutud kultuuripärandi massdigiteerimise projektides;
  • kas algatatakse ise digiteerimisprojekte.

Museaalide valiku printsiipidest ja muuseumi digivõimekusest lähtuvalt koostatakse digiteerimistööde ajakava ja määratakse töötajate tööülesanded ja vastutusalad digitööde teostamisel.

Digiteerimiskavas peab määrama ka digiteeritud materjali säilitamise ja kasutamise tingimused ning võimalused. See on aluseks digikujutiste edasiseks korrektseks haldamiseks.



Näited praktikast

Näite lisamiseks pead olema sisselogitud.


Kommentaarid

Kommenteerimiseks ja kommentaaridele vastamiseks pead olema sisse logitud!


Viited ja lingid


Nimetus Kommentaar Lisainfo Fail
3D digiteerimine ja andmed (2022)Andres Kimber (Muinsuskaitseamet), Hembo Pagi (Archaeovision R&D). SlaidiesitusFail
Ainelise kultuuripärandi 3D digiteerimise põhimõtted (2021)Digitaalse kultuuripärandi ja Europeana ekspertgrupp. Inglise keelest tõlgitud juhis (Basic principles and tips for 3D digitisation, 2019)Fail
Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kordVastu võetud 13.07.2023 nr 8. Muuseumiseaduse rakendusmäärus§10, lõige 3. Museaali kirjeldatakse infosüsteemis esmaselt üldjuhul ühe aasta jooksul alates asja museaalina arvele võtmisest.

5D Vision